PEETRIKE LAANETAGUSEL (tööpealkirjaga „Elukosmos), 53 minUUS FILM - "HIITE LUMMUSES"ÜHEKSAVÄGISED (2010)PÕDRA KUNINGRIIK (2007)EESTI KOTKA-AABITS (2005)SUNDASUNIK (2004)PESUPÄEV ehk VÄIKE LINNUAABITS (2002)TERRA SILVESTRIS (2002)ÖÖBIKU SALADUS (2000)

Üheksavägised (2010)

PÕDRA KUNINGRIIK (2007)

EESTI KOTKA-AABITS (2005)

SUNDASUNIK (2004)

Pesupäev ehk väike linnuaabits (2002)

TERRA SILVESTRIS (2002)

ÖÖBIKU SALADUS (2000)

Põdra kuningriik, (2007)

DVDPÕDRA KUNINGRIIK” (eetrikoopia Beta SP)
GAVIAFILM 2007

 

Loodusfilm „Põdra kuningriik”, 60 min
Põder on üks Eestimaa metsade suuremaid ja uhkemaid loomi, kes on siin elanud juba üksteist tuhat aastat. Kuid inimene näeb põtra harva, tavaliselt vilksamisi läbi autoakna. Hetkeline kohtumine hirmunud loomaga ei kõnele aga midagi põdra tegelikust elust, tema rahulikust ja suursugusest olekust oma loomulikus keskkonnas. Film viib meid põdra kuningriiki, kus elu kulgeb ruttamata, aegade poolt seatud rütmis. Seal tegutsevad metssead, metskitsed, rebased ja mitmed teised loomad.

Dokumentaal „Põder Eestis”, 30 min
Põder on olnud läbi aegade meie olulisim jahiloom. Kuidas on jahimeeste ja põtrade käekäik paralleelselt kulgenud? Vanasti oli jaht inimese eksistentsiks paratamatu, nii saadi toitu ja kehakatet. Miks aga nüüd, 21. sajandil ikka veel jahti peetakse? Kuidas ja miks kõigub põdra arvukus? Kuidas põtru jälgitakse? Nendele küsimustele vastavad eesti loodusspetsialistid.

 

DVD juurde kuulub brošüür „Kuidas portreteerida põtra”, kus jahindusbioloog Jüri Tõnisson jagab teavet põdra välimikust ja levikust maailmas. Brošüür on eesti ja inglise keeles.

  • PÕDER on tänapäeva suurim hirvlane. Ta levib Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötme metsadest tundrate, metsasteppide ja isegi poolkõrbeteni. Veel esimesel aastatuhandel m.a.j. asustas põder ka Lääne- ja Kesk-Euroopat, kus ta on tänaseks hävinud. Põdra arvukuse ja leviku muutused on olnud väga suured, oluline tegur oli ka Beringi maismaasild. Suurem arvukuse tõus ja levila laienemine toimus viimati 20. saj II poolel. Maailma tihedaim põdraasurkond elab Rootsis.
  • Põdra suursugusus näib peituvat välises lihtsuses, mis omane hästi lihvitud sobivusele oma keskkonda. Tal on kitsas tumepruun kere kõrgeil valkjais nahksukis jalgadel. Suurim karvane nahavolt ripub kurgu all vanadel pullidel, kes kevadest talvehakuni erineva kuju ja suurusega pulk- või kühvelsarvi kannavad. 8–10-aastaste pullide sarved võivad olla 20–24 haruga, kuni 140 cm laiused ja kaaluda üle 10 kg. Sigimisvalmis on noored põdrad heal juhul teiseks elusügiseks, kevadeti toob põdralehm ilmale üks-kaks, harva kolm vasikat.
  • Ajast aega on põder inimesele andnud toitu ja kehakatet. Ka tänapäeval on ta Eesti tähtsaim jahiuluk. Kuid peamine põhjus põdraasurkonna heas seisundis hoidmiseks pole mitte ta jahinduslik tähtsus, vaid on pigem eetiline: sõnastaksin selle kui aukohustuse säilitada elujõuline põdraasurkond tulevastele põlvedele.

JÜRI TÕNISSON, jahindusbioloog

Põder vasikaga.